Algatuseks on suutnud hiiglaslik kuuking oma varre murda. Üks pungakoht tal on, kui veab saab sealt mingi pisikese varrejupikese. Kui eriti tubli on, teeb mu rõõmuks ühe varre veel. Ma seda viimast küll väga ei usu, ta pole väga usin varretaja. Ju siis see suvi jään õiteta.
Teine nihu minek on psychopsise beebiga, kes oma beebi ära mädandas. No ei saa mina aru, mida ma valesti teen. Nii hoolega kastan ja jälgin, et vett kuhugi vahele ei läheks, aga ikka. Nagu kiuste, saab see vesi kuhugi ja jälle läheb nii nagu alati. See on tal juba teine poeg, kes mu käes nii hukka saab. Ma ei teagi, kas ta on nii visa ja teeb mulle veel mõne poja või ongi see lõpp.
Selline lühike postitus siis täna.
Rõõmsat kooskasvamist!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar