Haige veenusking ja tema pojad.

Siin vist pole maininud (võib-olla siiski), aga üks veenusking (Paphiopedilum) on mul tõbine. Täpselt ei teagi mis tal viga on, aga pruunid laigud katavad taime. Taimel on ka kaks poega, kes on sentimeetri pikkused, juuri pole ja juba hakkavad ka võtma ilmet, nagu neil oleks sama haigus küljes.

Sellised nad siis on. Täna otsustasin pojad haige taime küljest eemaldada ja panna nad isetehtud kasvuhoonesse. Suurem filosoofia selle taga oli see, et kui emataim hukka saab, siis saavad pojad nagunii ja väga elulootust emataimel pole. Seega, kui mul on õrn lootus saada väiekstest taimedest asja, siis ma seda ka kasutan. Kaotada pole praktiliselt midagi.  

Nii ma siis hakkasingi tööle. Soojendasin jootekolvi üles ja otsisin mingi tugevamast, kuid pehmest, plastikust kommikarbi ja hakkasin sinna sisse auke sulatama. 

Siis tõin ämbrist suvel kogutud turbasammalt ühe peotäie ning valasin kausis keeva veega üle, et igasugused elajad seal sees edasi ei elutseks. 

Kõik see valmis, läks opereerimiseks. Tänased töövahendid on kirurgile omased, nimelt kasutasin selleks pisikeseks täppistööks kirurgilisi pintsette ja steriilset skalpelli. Skalpelli just seetõttu, et lõike oleks kiire ja võimalikult vähe taimi kahjustav ja pintsetid, sest taimed on nii pisikesed, et sõrmede vahel on neid keeruline hoida.

Sellised need pisikesed taimed mul siis nüüd on, otsapidi samblas oma pisikeses kasvuhooned. 

Nüüd jääme edusamme ootama. :)

VÄRSKENDUS:

Taim hukkus täielikult, pojad samuti. Üks poegadest läks kasvuhoones hallitama, teisel lõi välja sama haigus, mis emataimelgi.

Mis seal's ikka, hoian nüüd edaspidi poodides silmad lahti, äkki õnnestub uus leida. :)