Suvi jõuab iga päevaga lähemale ja nii paisuvad iga päevaga aina enam ka kuukingade pungad ja sirguvad varres. Juuni ja juuli on meie majas kuukingade eputamise aeg juba aastaid. Järgnevalt mõned pildid selle kuu tublimatest.
Kui kuukingad tunduvad olevat end minu jaoks juba mingil määral ammendanud, siis mu tõeline pühendumus ja tingimusteta armastus kuulub 'Mini Markile'. Praegu on praktiliselt täiesti õide läinud vana õievarre külgharu. Päris uuel õievarrel oli eile esimene pung ajanud kõrvad laperdama, tänaseks on ta aga juba täiesti lahti.
Kui kuukingad tunduvad olevat end minu jaoks juba mingil määral ammendanud, siis mu tõeline pühendumus ja tingimusteta armastus kuulub 'Mini Markile'. Praegu on praktiliselt täiesti õide läinud vana õievarre külgharu. Päris uuel õievarrel oli eile esimene pung ajanud kõrvad laperdama, tänaseks on ta aga juba täiesti lahti.
Ja edasi veel mõned varred.
Oma nimele saan ma aga kirjutada den, Berry Oda kaks õievart. Üks varreke on end nüüd avanud, teine alles arenemas.
Vanillake on ka hoolega pikemaks veninud. Uus võrse on praktiliselt pool vana võrse pikkusest. 27. aprill polnud tal uuest võsest veel õieti midagi, seega tuleb tunnistada, et vanilla on üks korralik umbrohi, mis kasvab.
Dendrobiumi beebid on oma potikese korralikult üle võtnud, varsti nad ei mahugi enam sinna ära. Pikkust nad küll veel ei viska, kuigi võiks. Elame näeme, mis edasi saab.
Vandast ja maxillariast eriti midagi rääkida ei ole. Elavad nad juba nädala kõrvuti lõunapoolsel aknal. Vanda valmistab endiselt hulganisti uusi juuri. Maixllaria pole minu käes veel mitte midagi tegema hakanud, küll jõuab.
Üllatus-üllatus, miltoniopsist pole ma suutnud seni ära tappa. Soovitagu mulle õnne. Ema nõudmisel sai ta ostetud paari õiega ja 3euriga. Otsustasin, et teen temaga eksperimendi ning ümber ei istuta, vaatame, mis saab. Kastan teda aegajalt kastekannuga pealt valades, tundub, et praegu on sellest talle piisanud. Näppu pole ma talle ka potti toppinud, seega sisu kohta ei oska midagi öelda, kuid tundub, et valdavalt on seal sammal, mis seletaks ka piisavat niiskust. Ühesõnaga, uus kasv EI OLE lõõtsatama hakanud, on ilusti oma juured substraati lükanud ja kasvab. Vaatame, kuidas edasi läheb.
Lõpetuseks pildike armsast kingitusest. Armas orhideehuviline tõi mulle väikese vahetuskaubana ühe tillukese tsümbiidiumi. Nii kasvas mu tsümbiidiumite kollektsioon ühe hetkega kolmelt neljale. Hoitagu pöidlaid ja soovitagu jõudu, suvi on ees ja võtame sel suvel eesmärgiks vähemalt ühe õitsema saada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar