Ilmad on juba piisavalt külmaks läinud, et kogu oma soojalembeliste kollektsioon tuppa kolida. Loomulikult on see igasügisene probleem, et kevadel välja viidud taimed on suve jooksul paljunenud ning sügisel tuleb neile kõigile koht aknalaual leida. Nii ka sel suvel. Kollektsioon on suurenenud, mitte küll teab kui palju, aga juba paar taime lisaks annavad tunda.
Läbi raskuste mahtusid nad siiski kõik akendele ära. Mahutamisel on sel sügisel paraku piirang. Põhjuseks nüüd Actaraga kontrolli alla saadud villtäide invasioon. Jah, ühtegi villakat ma viimasel ajal enam näinud ei ole, aga selge on see, et ükski taim vähemalt jõuludeni nende lähedusse ei saa. Loomulikult vähendab see kasvuruumi vähemalt kolme akna võrra ja igaüks, kes oma orhideesid looduslikus valguses kasvatavad, saavad ilmselt sellest probleemist ka väga hästi aru.
Natukene ka edasistest plaanidest, mis paraku olude sunnil saavad toimuma teadmata ajal tulevikus. Nimelt, et mitte õue kasvuhoonet talveks lihtsalt niisama tolmu koguma viia keldrisse, on plaanis üles seada riiulil kunstvalgusega kasvukoht. Edaspidi peaks see koht asuma köögis, mis aga on hetkel on paras sõjatanner oma lammutamiste ja ülesehitamistega. Plaan aga selline on, elame näeme, mis sellest mõttest saab.
Kasvuhoonest aga nii palju, et pärast esimest hooaega võin öelda, et konstruktsioon on hea, peab kenasti ka tuultele ja tormidele vastu, kui esimesele (maaga tasapinnal olevale) korrusele kõnnitee kivi asetada. Muul juhul ilmselt võtaks tuule alla. Küll aga pole ma nii rõõmus kile lukkude üle. Poole suve pealt ütles üks lukk üles ning enam alt otsast kokku ei jookse. Otseselt see nüüd muidugi kasutamist ei sega, aga piisavalt et mingil määral seda mõnusat niisket ja sooja keskkonda jahedatel päevadel rikkuda. Loomulikult ma ei hakka selle pärast uueks hooajaks uut kilet ostma. Selline väike ülevaade siis minikasvuhoonest.
Tänavune suvi oli laias laastust sarnane eelmisele, küllaltki jahe ja küllaltki niiske. Masdevalliad naudivad seda veel siiani õues täiel rinnal, lilla taaskord õites. Liisu lillede masdevallia on ka lõpuks ometi omale hoo sisse saanud ning teeb nüüd hoolega pojakesi, jõudu talle. Sügisel Jardinist allahinnatuna ostetud masde läks aga eile kogu oma olematuses prügikast - kurb. Juuri talle ei tulnudki, uutest võrsetest rääkimata. Aga ma vähemalt üritasin. Õitsema sättijaid on ka mõningaid, näiteks Howeara Mini Primi ja Howeara Lava Burst ja suure üllatusena ka eelmise aasta oktoobri alguses saadud varajane sünnipäeva kingitus - vanda. Esimesed tublid on aga juba õites. Eelnevalt mainitud lilla masdevallia ja lõhnav ontsiidium Kathrin Zoch. Kathrinist tuleb peagi ka eraldi postitus, on mida oodata.
Katleiad on õues hoolega jõudu kogunud ning potid on valgeid juuri paksult (see on nüüd muidugi küll perspektiivi küsimus) täis kasvanud ning aprillis praktikale kaasa soetatud katleia puhul võiks oodata ka õitega rõõmustamist. Jääme ootama.
Pilte selles postituses küll eriti ei ole, aga sügis on pikk ja kooli kõrvalt on blogimiseks aega tunduvalt rohkem kui teise Eesti otsa tööle sõites, seega küll igast taimest (või perekonnast) tuleb ka oma lugu.
Loomulikult kui on mingi konkreetse taime käekäigu kohta küsimusi, võib neid alati kommentaariumis esitada, vastan hea meelega.
Rõõmsat kooskasvamist!
Läbi raskuste mahtusid nad siiski kõik akendele ära. Mahutamisel on sel sügisel paraku piirang. Põhjuseks nüüd Actaraga kontrolli alla saadud villtäide invasioon. Jah, ühtegi villakat ma viimasel ajal enam näinud ei ole, aga selge on see, et ükski taim vähemalt jõuludeni nende lähedusse ei saa. Loomulikult vähendab see kasvuruumi vähemalt kolme akna võrra ja igaüks, kes oma orhideesid looduslikus valguses kasvatavad, saavad ilmselt sellest probleemist ka väga hästi aru.
Natukene ka edasistest plaanidest, mis paraku olude sunnil saavad toimuma teadmata ajal tulevikus. Nimelt, et mitte õue kasvuhoonet talveks lihtsalt niisama tolmu koguma viia keldrisse, on plaanis üles seada riiulil kunstvalgusega kasvukoht. Edaspidi peaks see koht asuma köögis, mis aga on hetkel on paras sõjatanner oma lammutamiste ja ülesehitamistega. Plaan aga selline on, elame näeme, mis sellest mõttest saab.
Kasvuhoonest aga nii palju, et pärast esimest hooaega võin öelda, et konstruktsioon on hea, peab kenasti ka tuultele ja tormidele vastu, kui esimesele (maaga tasapinnal olevale) korrusele kõnnitee kivi asetada. Muul juhul ilmselt võtaks tuule alla. Küll aga pole ma nii rõõmus kile lukkude üle. Poole suve pealt ütles üks lukk üles ning enam alt otsast kokku ei jookse. Otseselt see nüüd muidugi kasutamist ei sega, aga piisavalt et mingil määral seda mõnusat niisket ja sooja keskkonda jahedatel päevadel rikkuda. Loomulikult ma ei hakka selle pärast uueks hooajaks uut kilet ostma. Selline väike ülevaade siis minikasvuhoonest.
Tänavune suvi oli laias laastust sarnane eelmisele, küllaltki jahe ja küllaltki niiske. Masdevalliad naudivad seda veel siiani õues täiel rinnal, lilla taaskord õites. Liisu lillede masdevallia on ka lõpuks ometi omale hoo sisse saanud ning teeb nüüd hoolega pojakesi, jõudu talle. Sügisel Jardinist allahinnatuna ostetud masde läks aga eile kogu oma olematuses prügikast - kurb. Juuri talle ei tulnudki, uutest võrsetest rääkimata. Aga ma vähemalt üritasin. Õitsema sättijaid on ka mõningaid, näiteks Howeara Mini Primi ja Howeara Lava Burst ja suure üllatusena ka eelmise aasta oktoobri alguses saadud varajane sünnipäeva kingitus - vanda. Esimesed tublid on aga juba õites. Eelnevalt mainitud lilla masdevallia ja lõhnav ontsiidium Kathrin Zoch. Kathrinist tuleb peagi ka eraldi postitus, on mida oodata.
Katleiad on õues hoolega jõudu kogunud ning potid on valgeid juuri paksult (see on nüüd muidugi küll perspektiivi küsimus) täis kasvanud ning aprillis praktikale kaasa soetatud katleia puhul võiks oodata ka õitega rõõmustamist. Jääme ootama.
Pilte selles postituses küll eriti ei ole, aga sügis on pikk ja kooli kõrvalt on blogimiseks aega tunduvalt rohkem kui teise Eesti otsa tööle sõites, seega küll igast taimest (või perekonnast) tuleb ka oma lugu.
Loomulikult kui on mingi konkreetse taime käekäigu kohta küsimusi, võib neid alati kommentaariumis esitada, vastan hea meelega.
Rõõmsat kooskasvamist!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar