laupäev, 10. september 2016

Üllatus

Kastmine hakkab vaikselt enamikel minema toarütmi, mis minu juures tähendab seda, et valdavald kõik muud, kes pole kuukingad, tahavad vett korra nädalas. Tänast kastmisringi tehes ja pisikesi potte järjest akna ees, postamendilt minema viies, avastasin täiesti juhsulikult kollasel ontsiidiumil pea 10cm õievarre. No kuidas saab selline asi juhtuda nii, et ma tähele ei pane. Ometi on nad mul kogu aeg silma all.  Ma tegelikult umbes nädal tagasi neid tuppa kolides mõtlesin, et huvitav kas ontsiidium siis tõesti see aasta õitseda ei kavatsegi, ometi on kasvanud aastaga kaks uut, suurt ja prisket bulbi. 


Vanda on tublisti oma pungakesi paisutanud ning minu arvamus, et ega ta enne oktoobrit neid lahti ei tee, ei pea kindlasti mitte paika. Tänase kastmise ajal uurides paistis, et esimene pungakene võib lahti minna juba järgmisel nädalal. Natukene on juba kroonlehti lahti löömas. 



Mõlemad howearad on samuti lähinädalatel õisi avamas. Punane (Lava Burst) on juba ilusti päikse käes sillerdav ning pungad on kohati suuremadki kui kollasel (Mini Primi). Ilmselt olen juba kuskil postituses varasemalt maininud, et Lava Burst rõõmustab mind sel aastal kõigest kolme õiega, samas olen ma meeldivalt üllatunud, et sellises seisus taim seda üldse suudab. Tuleb küll tunnistada, et ega tal muud viga polegi, kui vanad taimed näevad välja nagu nad oleks trammi alla jäänud. Paljud lehed on murdunud, kuid siiski täiesti kindlalt ja kõvasti bulbi küljes kinni, mis on ka põhjus, miks ma neid ei eemalda, olgugi et nad mulle nii üldse ei meeldi. Aga see kõik selles lootuses, et ühel päeval on mul ilus kena ja prink taim, kes ei valgu kuhugi poole laiali. 



Ja lõpetuseks üks pildike vanillast, et dokumenteerida, kuidas see pisike, talvel saadud jupike kosunud on. 



Rõõmsat kooskasvamist!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar