Vanillast ei olegi üldse eriti juttu olnud, katsume selle vea siis nüüd parandada. Minu juurde saabus ta 31.01 läbipistmatus plastikust potis ning harilikus orhideesubstraadis. Aega on nii palju juba mööda läinud, et ma ei mäleta, kas ma olen kuskil maininud, et ma istutasin ta peagi läbipaistvasse plastikust potti. Nüüd on ligi kolm kuud möödas ning erinevaid hooldusvideosid vaadates leidsin, et selline substraat ei vasta ei tema nõudmistele ega minu tingimustele. Seega täna 27.04 otsustasin ta taaskord ümber istutada.
Viimasel ajal olen ma üha enam hakanud väärtustama savipotte. Nad näevad kuidagi ilusamad välja. Tänagi sai valitud 10cm savipott. Samas ei saa ma 100% kindlusega väita, et see valik on õige, selle üle otsustame aasta või paari pärast. Igatahes, alustasin ma seda istutamist redeli meisterdamisega.
Redeli meisterdamiseks otsisin kaks võimalikult ühepikkust orhideede tugipulka, mida mul on meeletus koguses kogunenud, kolm bambusest grilltikku ning rohelise aiandustraadi rulli. Midagi keerulist selle meisterdamise juures ei olnud, kui jätta välja fakt, et käsi oleks võinud rohkem olla, aga valmis ta sai. Näeb isegi võrdlemisi viisakas välja.
Järgmiseks valasin allesjäänud turbasambla keeva veega üle ning lasin veel korraks pliidi peal potis keema tõusta. Jahutasin sambla kraanivee all ning pigistasin võimalikult kuivaks. Tekkinud klombid näppisin lahti ning panin ämbrisse tagasi.
Järgnevalt pildilt on näha, milline mu pisike vanilla välja nägi.
Võrdlemisi varakult sai selgeks, et ega tal juuri oluliselt ei ole, kevade poole aga hakkas potist läbi kumama valgeid laigukesi ning nüüd potist välja võttes oli selge, et uued juured on kasvama hakanud. Palju neid ei ole, aga selle eest võrdlemisi prisked. Selle hetkeni ma ei teadnudki, et ka vanillal on karvased juured. Nii palju kui võimalik, puhastasin juured substraadist, noored juured olid end aga nii kõvasti substraadi külge kinnitanud, et neid ma kätte ei saanud. Ei hakanud ka väga sellega vaeva nägema, juuri on vähe ja ühtegi kahjustada ei tohi.
Nagu eelnevalt juba mainitud, siis kasvupinnaseks sai 50/50 segu turbasamblast ning suuretükilisest substraadist. Sammalt potis kokku ei vajutanud, et tagada võimalikult hea hingamine.
Poti pinnale pudistasin veidi peenemat substraati ning kuiva turbasambla puru. Ehk selline meetod aitab veidi pikemalt substraati niiskena hoida.
Kogu istutamist illustreeris ühe karvapalli kräun.
Lõpp-produkt näeb üllatavalt viisakas välja. Mulle meeldib kõikidest istutatud orhideedest see vist kõige enam. Näeb lausa ilus välja oma pisikese redeliga ja mis eriti tore, tuli välja, et ta pole midagi nii pisike kui ma arvasin.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar