Tsümbiidium (Cymbidium)

Tänane postitus on tsümbiidiumist (Cymbidium). Minu arust ääretult kuninglik taim, ideaalis suur ja võimas ebareaalselt kaunite õitega. Mina olen oma orhideede kasvatamise aja jooksul omanud kahte tsümbiidiumit. Üks, ääretult kaunis tsümbiidium, millel omale sünnipäevaks kinkisin, otsustad ära surra. Hoolduses ma nagu vigu ei täheldanud, aga millegi pärast kuivas taim täielikult ära.

Tohutult mulle ta värv meeldis, hind polnud ka nii jube suur, et seda endale lubada ei võiks, kõigest €19.90, aga mis lännu, see lännu. Nüüd on minu juures üks madalakasvuline tsümbiidium, vähemalt tema suurima taime järgi võiks seda eeldada.

Temast natuke lähemalt. Ostetud sai ta Bauhofist kuskil 10. märtsi paiku, hinda enam ei mäleta, aga ilmselt kuskil 10 euro kandis. Mäletan, et väga odav oli. Õitses kaunilt ja rohelt ning juuni alguses kolis algatuseks kavuhoonesse väliskliimaga harjuma. Mõne nädala möödudes leidis aga juba oma koha õunapuu kaitsvas süles.

Juunis-juulis olin küllaltki skeptiline, kuna pojad, kes taimel olid, ausalt ei idanenud ega mädanenud. No mingit edasiminekut polnud (ka mitte tagasiminekut). Nüüd, augustis, on pojad hoolega pikkust visanud ja poegi tundub juurde tulevat. Nokkisin poegade ümbert ära kuivanud kiud, et vältida mädaniku teket, sest olen küllaltki palju orhideede poegi kaotanud just selle niiskust hoidva kiu tõttu. Igatahes, mida ma nägin. Nägin suuremal pojal veel kahte arenevat poega ja väikesel poja arenevat juurt. Hurraaa - lõpuks!

Nüüd ma igatahes tema pärast enam ei muretse. Seda katsun rakendada edaspidi kõigi oma teiste orhideedega samuti, seda mida vähem sa neid torgid, seda paremini nad kasvavad. :) Lasen tal rahulikult pea külmadeni õues karastuda, et talve kergem üle oleks elada.