Kasvuhoonest

Esimesed taimed on kasvuhoones elanud nüüd juba peaaegu kuu aega ja on paras aeg teha vahekokkuvõetet. 

1. Päikesepõletused Olgugi, et ostsin varjutuskanga (kui mälu ei peta siis 35%), mille panin topelt üle kasvuhoone, on siiski veidi tegemist sellega, keda millisele riiulie paigutada ning millisesse äärde. Põletused on sellisel puhul sel suvel paratamatud. Vahepeal on käinud ka mõtted, et ehk tõstan tõsisemate kahjustustega taimed kasvuhoonest üldse välja ja riputan puu otsa, aga kevadise uuenduskuuri läbi teinud murel on sel aastal nii hõre, et ainsad, kes seal otsas praeguse seisuga elada võivad, on vanda ja maxillaria. Jääb nii nagu on ja lihtsalt tuleb pidevalt jälgida ja vajadusel taimi ümber paigutada.
2. Kutsumata külalised Võis ju arvata, et igasugused ämblikud ja sipelgad ja muud mõnejalgsed elajad sinna sisse eksivad, kui kõige suuremat kahju on teinud praeguseks teod. Mõtlesin ma nende peal küll, aga ausalt ei uskunud, et nad viitsivad/jõuavad 1,5m kõrgusele roomata. Praegu tagasi mõeldes, siis ma ausalt ei oska kommenteerida, millest selline tigude alahindamine. Igatahes on osad lehed langenud mõnusateks roogadeks. Eile kahjusi üle lugedes otsustasin kasvuhoone ümbruse ja aluse täis raputada teokraanuleid.  Natukene ohtlikuks muudab kasvuhoones müdistamise ka sinna eksinud herilased ja mesilased, kes ei leia enam oma teed.
3. Niiskus Mis mu elu oluliselt lihtsamaks muudab, teises linnas töötamise kõrvalt, on niiskuse hoidmine.  Kõige paremini oli seda näha lumekuninganna pealt, kes väljas suvitades tõmbas päris hirmuäratavalt krimpsu. Tõstsin ta ümber peenetükilisse substraati ning panin paariks päevaks (kui vihma praktiliselt lakkamatult sada) kinnisesse kasvuhoonesse ja selle ajaga paisusid bulbid praktiliselt kahekordseks. Teine hea näide on catasetumi kohta, kes uut võrset kasvatades läks (minu silmis) jubedalt krimpsu (olen muidugi näinud veel ekstreemsemaid olukordi), päevaga kasvuhoones oli ta suutnud nii priskeks kosuda, et klamber, mis teda pulga küljes fikseeritult hoiab, oli bulbi juba sisse sooninud. Klamber sai nihutatud ning järgmiseks päevaks olid ka jäljed täis paisunud. Kuna mul pole sellist hügromeetrit, mis mõõdaks pidevalt niiskust ning jäädvustaks seda (vähemalt mingilgi moel), siis pean leppima sellega, mida aegajalt piiludes näen. Täna hommikul vaadates, oli õhuniiskus 65% (öösel oli uks lahti), vihmaste ilmadega (uks kinni) oli niiskus 89-95%. Kõrgem on niiskus muidugi kastmispäeval ja paaril järgneval päeval, lisaniiskust aitab anda suur karp veega, mis asub alt lugedes II riiulil.
4. Kuumus Termomeeter on kõige kuumematel hetkedel kasvuhoones mõõtnud üle 50 kraadi. Tuleb muidugi mainida, et termomeeter asub ligikaudu 1,5m kõrgusel viimasel riiulil, kuhu ka otsene päike paistab. Seega annab see adekvaatse tulemuse vaid kõige kõrgemal riiulil asetsevate taimede kohta. Samas aga annab mingit aimu, mis madalamatel kihtidel toimub. Siiani tundub, et kõik on kuumust hästi talunud, samas eks sellise kuumuse talumise teeb tunduvalt kergemaks niiskus. Peamine kuri on siiski päike ja ma ise, kes ei oska veel hinnata, milline taim, millisel riiulil tegelikult olema peaks.
5. Tormid Olgugi, et suurem tormide ja tuulte aeg on veel ees (loodetavasti siiski mitte), siis ühe hea kooli olen ma äikesetormiga juba saanud. Sel korral läks küll õnneks, natukene raputas, mõned pisemad potid olid riiulil küll veidi upakil, aga mitte keegi päris maha ei kukkunud rääkimata sellest, et koos kasvuhoonega kuhugi ei vajunud. Aknast vaadates oli küll tahtmine kohe kive alumisele korrusele vedama joosta, aga oht, pähe auke saada raheteradega, hoidis kinni. Edaspidi olin hoolsam ning kohe kui rahe üle jäi, vedasin alumisele riiulile (toetub maapinnale) raske kandilise tänavakivi. Raputagu siis mis ta raputab, aga lendu mu ehitis ei lähe. Loogika abil olen tugevate tuulte ajal ka otsustanud kasvuhoone ukse lahti hoida - väiksem võimalus, et kogu see kupatus tuule alla võtaks ja seitsme tuule poole lendaks. 

Nii palju siis praeguseks tähelepanekutest kasvuhoones. Inimene õpib kogu elu ja ehk suve lõpuks leian ka kõigile taimedele päris õige riiuli. Seniks aga rõõmsat kooskasvamist!