Cycnodes Jumbo Puff 'Taiyoung No.1' - õievarred

Mõni aeg tagasi, täpsemalt 2. oktoobril, leidsin ühe ebamäärase mügariku pealkirjas mainitud taimel. Kõige esimesena langes mõte keiki peale, peamiselt seetõttu, et taim on suvel läbiteinud reisi Saksamaalt Eestisse ning kohanemisprotsess on igal juhul piisavalt stressirohke protsess. 

Mitte kauem kui nädalake hiljem, oli keiki-kahtlus endiselt üleval, kuid uurimise tulemusel selgus, et tegemist on siiski ei millegi muuga kui varrega. Vähe sellest, et ühe varrega, mõningase hilinemisega (mitte enam kui paar päeva) oli välja ilmunud ka teine mügarik. 

Tänaseks, kui esmastest mügarike ilmumisest on möödas kolm nädalat, on vaatepilt järgmine:

Praeguseks on mul öelda nende arengu kohta nii palju, et tegemist on ühtede aeglasemalt arenevate vartega, millega ma olen kokku puutunud. Muidugi, eks oma osa on ka päeva pikkuse lühenemisel ning (vastikult) pimedate päevadega. Tänane otsus oli viia taim terraariumi juurde lambi alla, kus valgus on seatud 14 tunni peale. 

Nagu keskmiselt pildilt näha, siis on taim end juba kenasti talveks paljaks ajanud. Viimane leht eemaldus täna. Mina olen ka üks neist "friikidest" kes kõik lehe ülejäägid bulbi ümbert ära kakub, sest tõsiselt, need kuivanud lehtede nurgad on nii teravad, et olen end nende tõttu korduvalt juba vigastanud. Eks taim näeb ka vähe ilusam välja. Kuna lehed on kadunud, siis tegelikult ei peaks/tohiks taime enam kasta. Samas ma ei julge mingit kindlat seisukohta praegu võtta just nimelt nende varte pärast. Eks tuleb jooksvalt jälgida, kuidas bulb reageerib ja varred, vajadusel kerge ja ettevaatlik prits samblale ei tohiks midagi hullu teha. 

Rõõmsat kooskasvamist!

Must surm ja Ctsm. charlesworthii x ornithoides

See postitus räägib millestki, mida ükski orhideekasvataja mitte kunagi oma taimedel näha ei taha - mädanikust. Veel paar päeva oli tagasi oli kõik väga hästi, kuid täna avastasin taime lähemalt vaadates vesise kogu bulbi alaosast. Mis selle põhjustada võis, võib ainult oletada (loomulikul nagu alati on põhjus niiskuses, mil moel aga, on mõtlemise koht), kui selge on see, et selleaastane bulb läks hävitamisele. Mingile probleemile viitas kõige esimesena üks alumine leht, mis praeguse aastaaja kohta ei olnud mitte kollane vaid mustjas pruun. 

Töövahendiks steriilne skalpell.

Lõige sai juurepuntra vahelt tehtud küllaltki huupi, samas õnneks sai kogu pahandus eemaldatud. Lõige puhas ja terviklik.

Vana bulbi lõikekohale läks loomulikult vatitikuga veidi kaneeli ning kõik juured eemaldasin samuti. Nüüd ootab vana bulb kenasti talvekorteris kevadet. Loodetavasti on ta piisavalt tugev ja tubli ning rõõmustab kevadel veel ühe bulbiga.

Üks pisike video sellest, milline see mädanev koht välja nägi.

Rõõmsat kooskasvamist!

Bulbophyllum Elsabeth Ann 'Buckleberry' AM/RHS

Täna lisandus mu kollektsiooni teine bulbo, kes on ühtlasi esimese bulbo (Bulb. Emily Siegerist) vanem. Tegemist on Bulbophyllum Elsabeth Ann 'Buckleberry', millel on AM (Award of Merit) Royal Horticultural Society poolt. Taim sai ostetud läbi Eesti orhideehuviliste grupi kõigest 3€ eest. Hind oli super ja taime seisukord samuti. Kindluse mõttes palusin posti panna paljasjuursena.

Nagu bulbodele omane tundub olevat, siis oli ka selle taime üks uuem bulb koos pojaga end keeranud gravitatsiooni eirates tagurpidi, mistõttu naksasin selle bulbi lihtsalt ülejäänud taime küljest ära ning istutasin eraldi.  

Pisikese uueks pesaks sai korvpott, peamiselt selle pärast, et mul muud nii pisikest midagi ei olnud. Substraadiks värske, puhastatud turbasammal. Korvpott läks teise sügavama poti sisse, mille põhja panin samuti sammalt, et vältida liiga kiiret läbikuivamist. 

Suurem taim läks mingisse vanasse plastkarpi, millele augud sisse olin sulatanud. Substraadiks samuti sammal. 

Praegu kolis pisem akvaariumisse kõrgema õuniiskuse ja temperatuuri juurde, suurem paraku akvaariumi kõrvale, ruumipuuduse tõttu. 

Suur tänu lahkele müüjale veelkord, kui ta juhtub siin lugema. :)

Rõõmsat kooskasvamist!

Erycina pusilla

Erycina pisike harkjalg, millele saabumise postituses viitasin, on muutunud pisikeseks õiepungaks. Kui kaua võtab aega õieks muutumine, on raske öelda. Loodetavasti aga saan juba hiljemalt paari nädala pärast teile näidata ja oma paberkandjal kataloogi panna selle minu kollektsiooni kõige pisema orhidee pildi.

Lisaks juba olemasolevale varrele on märgata ka uue juure alget. Paistab, et jupike turbasammalt juurte peal toimib. Kastan ma teda ligikaudu kaks korda nädalas, pritsin vastavalt vajadusele. Praegu ripub ta bulbo poti ääre küljes lisavalguse all, vana akvaariumi kohal. Akvaariumi põhjas on erineva suurusega kergkruusa ning vett. Niiskus selles akvaariumis on 78%-85% vahel.

Rõõmsat kooskasvamist!

Vanda õitsemas

Vanda on õites olnud nüüdseks juba nädal aega ja viimane aeg oleks teha üks dokumentatsiooni ja eputamise ring. 

Õisi sellel kaunil taimel on sel korral 8. Kõik pungad puhkesid, ükski ei kärbunud. Konkreetne taim on saadud aasta tagasi sünnipäeva kingituseks õitsevana Bauhofist. Eelmise nädala lõpusl nägin, et Bauhof on taaskord vandasid sisse ostnud, paraku aga ilmselt märganud, et need taimed lähevad hästi kaubaks ning rahumeeli on 13€ hinda tõstetud (varem oli hinnaks 22€, nüüd 35€). 

Tulles tagasi taime juurde, siis juured on kõik oma aktiivsed otsad kaotanud, paraku on see järjekordselt minu rumaluse süü. Vihma pole tükk aega sadanud ning vihmavett polnud kuskilt võtta, seega otsustasin siiski kasutada kraanivett, mis loomulikult taimele ilmselgelt ei meelinud. Korra olen ma seda selle aasta jooksul juba teinud, õnneks pärast seda korda tulid aktiivsed otsad tagasi, kas nii hästi ka sel korral läheb, ju näeb. 

Rõõmsat kooskasvamist!

Paphiopedilum Pinochio

Jardinis on sünnipäeva nädal, sellega seoses kehtib täishinnaga orhideedele ka -20% soodustud. Selle teadmisega sättisingi end täna Viljandi maanteele. On ju teada, et Jardini orhideede valik on viimase aastaga täiesti katastroofiliselt vähenenud ning peale kuukinga sealt enamasti enda midagi ei leia. Täna aga pidin üllatuma, kui nägin mõningaid veenuskingi. Väga pikka mõtlemist ei olnud, sest sellist veenust olen ma nüüd peaaegu juba aasta otsinud. 

Hinnaks oli sildil 10.50 (varem on olnud 23€), enam kui pool hinnast all on ju päris kena. Taimest endast ka veidikene. Potis on kaks täiskasvanud taime ning üks pisike poeg. Ühel täiskasvanud taimel on vars, millel hetkel veel on kaks õit - üks vanem ja näitab juba närbumise märke, teine noorem, kes pole veel päris lahti end sirutanud. Juurte kohta info paraku puudub, sest nagu ikka, on veenusking läbipaistmatus potis. Praegu ei ole mul ka mingit plaani teda potist välja kiskuda, las olla, vaatame, mis teeb. 

Rõõmsat kooskasvamist!

Üllatus

Kastmine hakkab vaikselt enamikel minema toarütmi, mis minu juures tähendab seda, et valdavald kõik muud, kes pole kuukingad, tahavad vett korra nädalas. Tänast kastmisringi tehes ja pisikesi potte järjest akna ees, postamendilt minema viies, avastasin täiesti juhsulikult kollasel ontsiidiumil pea 10cm õievarre. No kuidas saab selline asi juhtuda nii, et ma tähele ei pane. Ometi on nad mul kogu aeg silma all.  Ma tegelikult umbes nädal tagasi neid tuppa kolides mõtlesin, et huvitav kas ontsiidium siis tõesti see aasta õitseda ei kavatsegi, ometi on kasvanud aastaga kaks uut, suurt ja prisket bulbi. 

Vanda on tublisti oma pungakesi paisutanud ning minu arvamus, et ega ta enne oktoobrit neid lahti ei tee, ei pea kindlasti mitte paika. Tänase kastmise ajal uurides paistis, et esimene pungakene võib lahti minna juba järgmisel nädalal. Natukene on juba kroonlehti lahti löömas. 

Mõlemad howearad on samuti lähinädalatel õisi avamas. Punane (Lava Burst) on juba ilusti päikse käes sillerdav ning pungad on kohati suuremadki kui kollasel (Mini Primi). Ilmselt olen juba kuskil postituses varasemalt maininud, et Lava Burst rõõmustab mind sel aastal kõigest kolme õiega, samas olen ma meeldivalt üllatunud, et sellises seisus taim seda üldse suudab. Tuleb küll tunnistada, et ega tal muud viga polegi, kui vanad taimed näevad välja nagu nad oleks trammi alla jäänud. Paljud lehed on murdunud, kuid siiski täiesti kindlalt ja kõvasti bulbi küljes kinni, mis on ka põhjus, miks ma neid ei eemalda, olgugi et nad mulle nii üldse ei meeldi. Aga see kõik selles lootuses, et ühel päeval on mul ilus kena ja prink taim, kes ei valgu kuhugi poole laiali. 

Ja lõpetuseks üks pildike vanillast, et dokumenteerida, kuidas see pisike, talvel saadud jupike kosunud on. 

Rõõmsat kooskasvamist!