Paphiopedilum Pinochio

Jardinis on sünnipäeva nädal, sellega seoses kehtib täishinnaga orhideedele ka -20% soodustud. Selle teadmisega sättisingi end täna Viljandi maanteele. On ju teada, et Jardini orhideede valik on viimase aastaga täiesti katastroofiliselt vähenenud ning peale kuukinga sealt enamasti enda midagi ei leia. Täna aga pidin üllatuma, kui nägin mõningaid veenuskingi. Väga pikka mõtlemist ei olnud, sest sellist veenust olen ma nüüd peaaegu juba aasta otsinud. 

Hinnaks oli sildil 10.50 (varem on olnud 23€), enam kui pool hinnast all on ju päris kena. Taimest endast ka veidikene. Potis on kaks täiskasvanud taime ning üks pisike poeg. Ühel täiskasvanud taimel on vars, millel hetkel veel on kaks õit - üks vanem ja näitab juba närbumise märke, teine noorem, kes pole veel päris lahti end sirutanud. Juurte kohta info paraku puudub, sest nagu ikka, on veenusking läbipaistmatus potis. Praegu ei ole mul ka mingit plaani teda potist välja kiskuda, las olla, vaatame, mis teeb. 

Rõõmsat kooskasvamist!

Haige veenusking ja tema pojad.

Siin vist pole maininud (võib-olla siiski), aga üks veenusking (Paphiopedilum) on mul tõbine. Täpselt ei teagi mis tal viga on, aga pruunid laigud katavad taime. Taimel on ka kaks poega, kes on sentimeetri pikkused, juuri pole ja juba hakkavad ka võtma ilmet, nagu neil oleks sama haigus küljes.

Sellised nad siis on. Täna otsustasin pojad haige taime küljest eemaldada ja panna nad isetehtud kasvuhoonesse. Suurem filosoofia selle taga oli see, et kui emataim hukka saab, siis saavad pojad nagunii ja väga elulootust emataimel pole. Seega, kui mul on õrn lootus saada väiekstest taimedest asja, siis ma seda ka kasutan. Kaotada pole praktiliselt midagi.  

Nii ma siis hakkasingi tööle. Soojendasin jootekolvi üles ja otsisin mingi tugevamast, kuid pehmest, plastikust kommikarbi ja hakkasin sinna sisse auke sulatama. 

Siis tõin ämbrist suvel kogutud turbasammalt ühe peotäie ning valasin kausis keeva veega üle, et igasugused elajad seal sees edasi ei elutseks. 

Kõik see valmis, läks opereerimiseks. Tänased töövahendid on kirurgile omased, nimelt kasutasin selleks pisikeseks täppistööks kirurgilisi pintsette ja steriilset skalpelli. Skalpelli just seetõttu, et lõike oleks kiire ja võimalikult vähe taimi kahjustav ja pintsetid, sest taimed on nii pisikesed, et sõrmede vahel on neid keeruline hoida.

Sellised need pisikesed taimed mul siis nüüd on, otsapidi samblas oma pisikeses kasvuhooned. 

Nüüd jääme edusamme ootama. :)

VÄRSKENDUS:

Taim hukkus täielikult, pojad samuti. Üks poegadest läks kasvuhoones hallitama, teisel lõi välja sama haigus, mis emataimelgi.

Mis seal's ikka, hoian nüüd edaspidi poodides silmad lahti, äkki õnnestub uus leida. :)