Üllatus

Kastmine hakkab vaikselt enamikel minema toarütmi, mis minu juures tähendab seda, et valdavald kõik muud, kes pole kuukingad, tahavad vett korra nädalas. Tänast kastmisringi tehes ja pisikesi potte järjest akna ees, postamendilt minema viies, avastasin täiesti juhsulikult kollasel ontsiidiumil pea 10cm õievarre. No kuidas saab selline asi juhtuda nii, et ma tähele ei pane. Ometi on nad mul kogu aeg silma all.  Ma tegelikult umbes nädal tagasi neid tuppa kolides mõtlesin, et huvitav kas ontsiidium siis tõesti see aasta õitseda ei kavatsegi, ometi on kasvanud aastaga kaks uut, suurt ja prisket bulbi. 

Vanda on tublisti oma pungakesi paisutanud ning minu arvamus, et ega ta enne oktoobrit neid lahti ei tee, ei pea kindlasti mitte paika. Tänase kastmise ajal uurides paistis, et esimene pungakene võib lahti minna juba järgmisel nädalal. Natukene on juba kroonlehti lahti löömas. 

Mõlemad howearad on samuti lähinädalatel õisi avamas. Punane (Lava Burst) on juba ilusti päikse käes sillerdav ning pungad on kohati suuremadki kui kollasel (Mini Primi). Ilmselt olen juba kuskil postituses varasemalt maininud, et Lava Burst rõõmustab mind sel aastal kõigest kolme õiega, samas olen ma meeldivalt üllatunud, et sellises seisus taim seda üldse suudab. Tuleb küll tunnistada, et ega tal muud viga polegi, kui vanad taimed näevad välja nagu nad oleks trammi alla jäänud. Paljud lehed on murdunud, kuid siiski täiesti kindlalt ja kõvasti bulbi küljes kinni, mis on ka põhjus, miks ma neid ei eemalda, olgugi et nad mulle nii üldse ei meeldi. Aga see kõik selles lootuses, et ühel päeval on mul ilus kena ja prink taim, kes ei valgu kuhugi poole laiali. 

Ja lõpetuseks üks pildike vanillast, et dokumenteerida, kuidas see pisike, talvel saadud jupike kosunud on. 

Rõõmsat kooskasvamist!

Vanilla istutamine

Vanillast ei olegi üldse eriti juttu olnud, katsume selle vea siis nüüd parandada. Minu juurde saabus ta 31.01 läbipistmatus plastikust potis ning harilikus orhideesubstraadis. Aega on nii palju juba mööda läinud, et ma ei mäleta, kas ma olen kuskil maininud, et ma istutasin ta peagi läbipaistvasse plastikust potti. Nüüd on ligi kolm kuud möödas ning erinevaid hooldusvideosid vaadates leidsin, et selline substraat ei vasta ei tema nõudmistele ega minu tingimustele. Seega täna 27.04 otsustasin ta taaskord ümber istutada. 

Viimasel ajal olen ma üha enam hakanud väärtustama savipotte. Nad näevad kuidagi ilusamad välja.  Tänagi sai valitud 10cm savipott. Samas ei saa ma 100% kindlusega väita, et see valik on õige, selle üle otsustame aasta või paari pärast. Igatahes, alustasin ma seda istutamist redeli meisterdamisega. 

Redeli meisterdamiseks otsisin kaks võimalikult ühepikkust orhideede tugipulka, mida mul on meeletus koguses kogunenud, kolm bambusest grilltikku ning rohelise aiandustraadi rulli. Midagi keerulist selle meisterdamise juures ei olnud, kui jätta välja fakt, et käsi oleks võinud rohkem olla, aga valmis ta sai. Näeb isegi võrdlemisi viisakas välja. 

Järgmiseks valasin allesjäänud turbasambla keeva veega üle ning lasin veel korraks pliidi peal potis keema tõusta. Jahutasin sambla kraanivee all ning pigistasin võimalikult kuivaks. Tekkinud klombid näppisin lahti ning panin ämbrisse tagasi.

Järgnevalt pildilt on näha, milline mu pisike vanilla välja nägi. 

Võrdlemisi varakult sai selgeks, et ega tal juuri oluliselt ei ole, kevade poole aga hakkas potist läbi kumama valgeid laigukesi ning nüüd potist välja võttes oli selge, et uued juured on kasvama hakanud. Palju neid ei ole, aga selle eest võrdlemisi prisked. Selle hetkeni ma ei teadnudki, et ka vanillal on karvased juured. Nii palju kui võimalik, puhastasin juured substraadist, noored juured olid end aga nii kõvasti substraadi külge kinnitanud, et neid ma kätte ei saanud. Ei hakanud ka väga sellega vaeva nägema, juuri on vähe ja ühtegi kahjustada ei tohi. 

Nagu eelnevalt juba mainitud, siis kasvupinnaseks sai 50/50 segu turbasamblast ning suuretükilisest substraadist. Sammalt potis kokku ei vajutanud, et tagada võimalikult hea hingamine. 

Poti pinnale pudistasin veidi peenemat substraati ning kuiva turbasambla puru. Ehk selline meetod aitab veidi pikemalt substraati niiskena hoida. 

Kogu istutamist illustreeris ühe karvapalli kräun. 

Lõpp-produkt näeb üllatavalt viisakas välja. Mulle meeldib kõikidest istutatud orhideedest see vist kõige enam. Näeb lausa ilus välja oma pisikese redeliga ja mis eriti tore, tuli välja, et ta pole midagi nii pisike kui ma arvasin. 

Vanilla

Andke mulle andeks pauside eest, mis postituste vahele üha tihemini tekivad. Eksamid võtavad oma aja. Küll aga proovin nüüd kiiresti rääkida ära jutu oma ühest värskeimast sõbrast vanillast.

Üks tore lugeja loovutas mulle nimelt eelmisel nädalavahetusel (31.01) oma pisikese vanilla taime, põhjuseks peamiselt ajanappus. Kuna ma viimasel ajal olen üha enam ennast harjutanud mõttega, et tegelikult oleks ju päris vahva teda ise ka kasvatada ja olen isegi spetsiaalselt erinevaid lillepoode läbi sõitnud, paraku aga pole leidnud mida otsin, siis olin loomulikult kahe käe (ja ka jalaga) selle loovutuse poolt.

Selline pisike ta siis on. Esimeselt pildilt on veidi ka näha, et varre tipp on veidi kuivanud. Tänaseks olen kuivanud osa eemaldanud ja loodan parimat. Pott tundub tal olevat umbes 9cm diameetriga. Täpset nime samuti öelda ei oska, küll aga tundub (ja tundub ka kõhutundele), et tegemist võiks olla Vanilla planifoliaga,samas ega teadmatus rõõmu taimest ei vähenda.

Ega mul rohkem midagi tema kohta veel öelda ei olegi. Nädalakese oleme koos kasvanud ja kumbki nuttes ära pole jooksnud (veel), seega võiks asi nagu toimida. :) Otseselt mingit edasiminekut sellise lühikese ajaga näinud pole, aga küllap kevade poole see muutub.

Igasugused nipid vanillaga kooskasvamiseks ja isiklikud kogemused on alati teretulnud!

Rõõmsat kooskasvamist!