Kuvatud on postitused sildiga Erycina pusilla. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Erycina pusilla. Kuva kõik postitused

pühapäev, 15. jaanuar 2017

Ülevaade

Tagasivaade aastale 2016 jäi tegemata ja nüüd on veidi hilja seda vist ka teha, aga räägib siis natukene sellest, mis nende paari nädalaga juba juhtuda on jõudnud.

Algatuseks sai jõulude ajal taimelambilt põletada Erycina pusilla. Nädalake hiljem oli taim omadega nii läbi, et polnud muud midagi teha, kui ära visata. Kui tavaliselt üritan ma hukkunud taimi ikkagi asendada, siis selle taime puhul asendamiseks ei lähe. Hilisemate lugemiste ja selle poole aastase minu juures kasvamisega sai selgeks, et ega ta väga kodus edukalt kasvatatav taim vist pole. Üldiselt väideti, et ta pidavat end surnuks õitsema ning vähestel on õnnestunud ta poegi tootma panna. Minu juures kasvad talle üks juur, mis jõudis 1cm pikkuseks kasvada, õis, mida sügisel moodustus, kuivas ära ning seejärel kuivas ka vars. Sellega siis sedasi. 

Järmine hukkunu on järjekordne sinine vanda. No ei saa mina aru, mis nendel sinistel vandadel minu juures ei meeldi. Stsenaarium oli sama, lehed kukuvad täiesti rohelisena küljest ära, ilma mingi selge põhjuseta. Mõni päev pärast lehtede kukkumist läheb kukkumise koht kollakas-pruunikaks. Ja nii läks kõigi lehtedega, kuni viimaks oli järel kolm lehte. Sellises seisus polnud temaga enam midagi teha ning huvi pärast lõikasin ta keskelt pooleks. Viimasel ajal ju ringlevad igal pool need fusaariumi videod. Jah, mingi piiritletud joon oli, samas pole 100% veendunud, et see oli lilla. Midagi pruuni ja lilla vahepealset. Mis see teadmine mulle andis? Põhimõtteliselt mitte midagi. Taimel oli poeg, kellel on paar iseseisvat juurt, kui õnnestuks edukalt teda veebruarini elus hoida, siis on veel elulootust. 

Vahepeal on valge vanda kolinud suuretükilise substraadiga plastikpotti. Uus leht kasvab, juuri ootan taaskord veebruariks. 

Mõnigatest taimedest lühidalt: 
  • Kõik catasetum-tüüpi orhideed on edukalt talveunes.
  • Veevuskingad kasvatavad tasa ja targu lehti ja poegi. 
  • Eile 14.01 lisanus kolletsiooni Jardinist allahinnatute letist cymbidium Sarah Jean 'Ice Cascade'  hinnaga 9.50 €.
  • Kaks suurt tsümbiidiumit on alustanud uute poegade kasvatamist ning sellega seoses kolisid nad nüüd sooja tuppa, valguse lähedale. 
  • Sügisel õitsenud katleia on alustanud poja kasvatamisega. Teised katleiad alles tukuvad. 
  • Pisikest kasvu orhideed kolisin mõni aeg tagasi vanasse akvaariumisse tule alla, põhjas paar-kolm sentimeetrit kegkruusa ja vett, katusel kaks ventilaatorit. Need taimed (2 howearat, oncidium, psychopsis, tolumnia) kasvatavad seal soojas ja võrdlemisi niiskes keskkonnas praegu edukalt poegi. Õhuniiskus ventilaatoriga 68% kandis (ilma 78% kkandis), temperatuur ventilaatoriga 23,3 kraadi (ilma 24,3 kraadi). 
  • Kuukingad on valdavalt kõik õitsemise lõpetanud. Üllataval kombel õitsesid nad sel aastal eriti kaua, alustasid juunis-juulis ning lõpetasid detsembris.
  • Coelogyne cristata  augustis kasvama hakanud piikidest on tänaseks vähemalt ühest saanud õievars, mis lähinädalatel ilmselt ka oma imeilusaid õisi näitab. Peaks teda vist vahepeal ka lumega kosutama. 
Praeguseks siis vist kõik. Kindlasti läks midagi meelest, aga küll jõuab edaspidi. 

Rõõmsat kooskasvamist! 

esmaspäev, 26. september 2016

Erycina pusilla

Erycina pisike harkjalg, millele saabumise postituses viitasin, on muutunud pisikeseks õiepungaks. Kui kaua võtab aega õieks muutumine, on raske öelda. Loodetavasti aga saan juba hiljemalt paari nädala pärast teile näidata ja oma paberkandjal kataloogi panna selle minu kollektsiooni kõige pisema orhidee pildi.




Lisaks juba olemasolevale varrele on märgata ka uue juure alget. Paistab, et jupike turbasammalt juurte peal toimib. Kastan ma teda ligikaudu kaks korda nädalas, pritsin vastavalt vajadusele. Praegu ripub ta bulbo poti ääre küljes lisavalguse all, vana akvaariumi kohal. Akvaariumi põhjas on erineva suurusega kergkruusa ning vett. Niiskus selles akvaariumis on 78%-85% vahel.


Rõõmsat kooskasvamist!

pühapäev, 4. september 2016

Orchids and more sügistellimus

Eile (3.09) sain kätte augustikuise tellimuse Orchids and more aiandist. Parasjagu oli neil suur suvine allahindlus ning hinnad olid tõesti ääretult soodsat. Minu tellimusse leidsid oma tee kolm taime: Erycina pusilla, Cattleya Blc. Persepolis 'Splendor' x walkeriana s.a ja Bulbophyllum Emily Siegerist. 

Alustame siis juttu kõige väiksemast - Erycina (psycomorchis/oncidium) pusillast. Hinnaks oli taimel 8€. Taims saabus korgile monteeritult ning ühe vana õievarrega, lehtede vahelt paistev imepisike harkjalg annab lootust, et peagi on oodata uut vart ja uut õitsemist. Väike lootus küll oli, et taimi on veidi rohkem kui vaid üks, aga vähemalt see üks on hea tervise juures. Pildile jäi püüdmata, aga juurte peale panin mõned tutid turbasammalt, et oma elu vähekene lihtsamaks teha kastmise osas. Need pisikesed niidid kuivad juba mõne tunniga krõbedaks. 



Suuruselt järgmine on Cattleya Blc. Persepolis 'Splendor' x walkeriana s. a (6€ 1a õitsemiseni). Nii palju kui interneedus mind aitas, jõudsin vanemate osas nii kaugele, et Lc. Persepolis 'Splendori' uhked vanemad on C. Kittiwake  ja Lc. Pegi Mayne. 

Taim ise nii rõõmustavas seisus ei olnud, kui oleks lootnud, aga katleiad tunduvadki olevat oma juurte poolest küllaltki tujukad. Taim oli saabudes krõbekuiv (loomulikult ei saa seda kellelegi ette heita) ning pott tohutult väike, nii et taim ise püsti seista ei suutnudki. Kodus harutasin ta potist välja, andsin hea lõuatäie juua ning sättisin end istutama. Ega juuri teab mis palju järgi ei jäänud, mõned siiski. Kogu loo juures on rõõmustav see fakt, et uus pojake on arenemas ning temaga koos on end välja pistnud ka uued juured. Ah jaa, substraadiks kasutasin peenetükilist perliidiga segatud substraati. Kevadine eksperiment juurtetu katleiaga seal igatahes õnnestus. 



Ja viimane, kõige suurem - Bulbophyllum Emily Siegerist (8€). Siin muidugi tuleb märkida, et oma olemuselt on kõige suurem siiski katleia, kuid tellitud taim oli märkega XXL, mis tähendab lihtsalt seda, et taimi on potis tohutult. Kuna taim oli väga sügavas potis ja poolenisti üle poti ääre, siis puhtalt oma mugavuse ja heaolu huvides panin ta veidi laiemasse ja tunduvalt madalamasse potti (esimesel pildil taustal). Uue ampli laiuseks on suisa 25cm, ostes küll kartsin, et jääb liiga suureks, aga lõpuks kui taim oli potti paigutatud, siis ega väga palju väiksem ta olla polekski saanud (kui siis õige pisut). Paistis, et taim oli alles hiljuti sinna potti istutatud, keskel oli bambuspulgast fiksaator. Istutamisel kasutasin sama substraati, mis potis oli, sest see oli täiesti korralik, sekka sättisin värsket turbasammalt ning poti vooderdasin pealt ka turbasamblaga. Seda just seepärast, et ka need vallatud bulbid, kes olid seni kasvanud pea alaspidi, end kenasti substraati suunaks. 






Potist välja võtmise käigus pudenesid mõningad bulbid laiali. Paar vana ja täiesti elutut viskasin minema, paar kabedamat aga sättisin tühjadesse aukudesse. Oli küll mõttes, et võib-olla jagaks mõnele huvilisele mõne jupikese, aga praegu süda veel ei luba. Vaatan õitsemise ära ja kui siis enam potti ei mahu, siis jagan heldelt.

Lõpptulemus sai isegi võrdlemisi viisakas, eks ta üks paras pusimine oli, kõiki neid akrobaatidest bulbe substraadi poole suunata, aga ega väevõimuga ei saa ka midagi. Kasvavad nad lõpuks ikka täpselt nii nagu neile sobib.

Potti valguse alla sättides käis aga peast läbi üks imelik mõte. Ma usun, et paljud meist jumaldavad paksult taimi täis potte, nad näevad ülilahedad välja ja endale saab ju ka pai teha, kui pott on täis kasvatatud. Samas aga kaob ära see oh ja ah, kui mõni bulb on juurde tulemas või kuskilt paistab mingi nublu, mille kohta ei tea, kas see on vars või bulb. Ega sellel arutlusel siin mingit sügavamat mõtet polegi, kui lihtsalt öelda, et vahel on ju toregi, kui taimi on vähe, iga pisemgi muutus toob nii palju rõõmu, samas kui väga tihedalt kokku kasvanud taimedel ei pane teine kord tähelegi, et ta on tublisti mõne bulbiga hakkama saanud või kuskilt tuleb varreke, mida märkad alles siis kui ta sulle sõna otseses mõttes end silma torkab. Kel vähegi viitsimist minuga sel teemal veel edasi mõtiskleda või oma arvamust jagada, ootan rõõmuga kommentaare. Ja loomulikult huvitab mind tohutult, mida keegi viimasel ajal oma kollektsiooni juurde on muretsenud.  :)

Seniks aga rõõmsat kooskasvamist!