Minu aias on saabunud õitsemiste ja pungumiste aeg. Esimene visa on juba puhkenud, mõned alles mõtlevad pikkade ja sirgete, õitega kuhjatud varte peale.
Nagu eelmisel aastal augustis nii ka nüüd on esimesena oma ilu näitamas lilla masdevallia , loomulikult omast rumalusest ei ole ma (ilmselt) kuhugi üles kirjutanud, millal avanes esimene õis. Aga see selleks. Pärast talvist lehekaotust, on taim suvega kenasti kosunud, mitte küll nii ilusaks kui möödunud aastal, kuid loodetavasti järgmiseks aastaks on tegemist juba eeskujuliku põõsaga. Õisi on praegu vähem tulemas kui möödunud aastal, kuid loodetavasti ei jää õite koguarv lõpuks ikkagi alla, mis siis et väikse hilinemisega tulevad.
Taaskord on masdet õnnistatud vihmase, niiske ja võrdlemisi jaheda suvega, viimane kuu aega pole ta minu käest kordagi vett saanud. Taim seega täielikult looduse rüpes ja emakese looduse helduses.
Õite juurest nuppude juurde. Kevadel kolme euroga soetatud, mitte nii õnnelik, onc. Katrin Zoch üllatas alguses ühe varrega, loomulikult oli rõõm piiritu, asi läks aina paremaks. Peagi avastasin teise varre, üleeile kolmanda ja täna ka neljanda. On mida oodata. Kasvab ta minikasvuhoones, kastetud vihmaveega.
Oma pisikese varrenupu pressis välja ka Lomesezia (syn Howeara) Mini Primi, vähe sellest, et ainult ühe, paari päeva pärast tuli ka teine.
Täna hommiku avastasin ka tema sugulasel Lomesezia (syn Howeara) Lava Burstil pisikese varrealge.
Olgu, erinevaid ontsiidiumeid ma juba tunnen, nendega on mul ennegi hästi läinud, aga järgmine sõber, oli täielik üllatus - vanda. Seda pisikest nublut olen juba veidi üle nädala jälgida saanud, kasv on võrreldes teiste vartega väga aeglane, aga loodetavasti vaatepilt seda võimsam.
Sellised on siis selle kuu tähed.
Rõõmsat kooskasvamist!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar