Minikasvuhoone talveks

Sattusin täna realisatsioonikeskusesse šoppama ning alati leiab ju kuskilt mingi lõpp vajaliku vidina, mida on nüüd ja kohe hädasti vaja. Antud hetkel osutus selleks elho minikasvuhoone. Hind oli ka täpselt selline, et kui ruumi ja taimi oleks võiks suisa mitu kohe võtta - 2.50€. 

Kaasas oli tal loomulikult külvikastile vajalikke vidinaid - viis sildi alust, kühvel ja pakk säilivust kaotavate ürtide seemnetega.

Koju jõudes katsetasin kohe ära, mis suuruses ja mitu taime karpi pahuks. Ilma järgi mahutaks ta õhuvagedega umbes kuus pisikest potti. Selliseid minikuukingade potte, ma jään nüüd vastuse võlgu, mitu cm need potid on, aga ehk igaüks kujutab ette, millest jutt. Kõrgust on piisavalt, et mahutada ka suuremat sorti tolumniat, 

Karbil on peal kenasti avatav ja suletav luuk, kui seda nii saab nimetada, ning mõlemal pool otsas õhuaugud. 

Olen oma ostuga rahul ning minu pärast võib nüüd talv vaikselt tulema hakata, me oleme valmis! Kui aeg seal maal, siis katsun kirjutada ka väikese postituse sellest, kes ja kuidas karpi kolivad. 

Seniks aga rõõmsat kooskasvamist!

Katleiad

Peagi hakkab enamikel taimedel jõudma kätte aeg, mil tuleb taas tuppa kolida, seega on aeg teha vahekokkuvõtteid. Alustuseks katleia, kes sai ostetud bauhofist, et üksildasse Haapsallu kaasa võtta parktikaajaks midagi õitsevat. Õied muidugi hingematvalt ilusad, aga juuri selle eest mitte ühtegi. Suvi on aga kenasti ka juuresüsteemile mõjunud, seda kõike tänu uutele poegadele, kes on kenasti kosunud ja kasvanud. 

Pildi tegemiseks harutasin korraks paksu samblakihi värsketelt juurtelt ära ning ausalt öeldes imestasin ka ise, siiani kõige ilusam pilt, mida ma oma katleiadel näinud olen. 

Järjekordne juurtetu katleia on kenasti kosunud. Pojad pole teab mis suureks kasvanud, õitsemist tuleb tõenäoliselt veel aasta-paar oodata, aga juured on antud hetkel olulisemad. 

Sellega tõmban katleiade teemale mõneks ajaks joone alla.

Rõõmsat kooskasvamist!

Psychopsisest

Kõigile teile, kes te elate kaasa psycopsise beebi seliklustele ellujäämise rängas rägastikus. 

Kõige värskem beebi on siiani kenasti vastu pidanud ja kasvab kenasti. Psychopsised on tuntud oma aeglase kasvu poolest, ega see pojakegi lase endas pettuda. Kasvab visalt, aga ääretult aeglaselt. 

Juured, mis poti pealt paistavad on kenasti rohekaks minemas kastmisel, siiani pole julgenud veel istutamist ette võtta, ega otseselt mingit vajadust vist ka pole, katsume järgmise kevadeni oodata. 

Midagi on see värske sõber enda küljest veel kasvatama hakkamas, raske veel öelda, millega tegemist, kuid ehk saame peagi selleski selgust. 

Rõõmsat kooskasvamist!

Õitsema, seltsimehed!

Minu aias on saabunud õitsemiste ja pungumiste aeg. Esimene visa on juba puhkenud, mõned alles mõtlevad pikkade ja sirgete, õitega kuhjatud varte peale. 

Nagu eelmisel aastal augustis nii ka nüüd on esimesena oma ilu näitamas lilla masdevallia , loomulikult omast rumalusest ei ole ma (ilmselt) kuhugi üles kirjutanud, millal avanes esimene õis. Aga see selleks. Pärast talvist lehekaotust, on taim suvega kenasti kosunud, mitte küll nii ilusaks kui möödunud aastal, kuid loodetavasti järgmiseks aastaks on tegemist juba eeskujuliku põõsaga. Õisi on praegu vähem tulemas kui möödunud aastal, kuid loodetavasti ei jää õite koguarv lõpuks ikkagi alla, mis siis et väikse hilinemisega tulevad. 

Taaskord on masdet õnnistatud vihmase, niiske ja võrdlemisi jaheda suvega, viimane kuu aega pole ta minu käest kordagi vett saanud. Taim seega täielikult looduse rüpes ja emakese looduse helduses. 

Õite juurest nuppude juurde. Kevadel kolme euroga soetatud, mitte nii õnnelik, onc. Katrin Zoch üllatas alguses ühe varrega, loomulikult oli rõõm piiritu, asi läks aina paremaks. Peagi avastasin teise varre, üleeile kolmanda ja täna ka neljanda. On mida oodata. Kasvab ta minikasvuhoones, kastetud vihmaveega. 

Oma pisikese varrenupu pressis välja ka Lomesezia (syn Howeara) Mini Primi, vähe sellest, et ainult ühe, paari päeva pärast tuli ka teine. 

Täna hommiku avastasin ka tema sugulasel Lomesezia (syn Howeara) Lava Burstil pisikese varrealge. 

Olgu, erinevaid ontsiidiumeid ma juba tunnen, nendega on mul ennegi hästi läinud, aga järgmine sõber, oli täielik üllatus - vanda. Seda pisikest nublut olen juba veidi üle nädala jälgida saanud, kasv on võrreldes teiste vartega väga aeglane, aga loodetavasti vaatepilt seda võimsam. 

Sellised on siis selle kuu tähed. 

Rõõmsat kooskasvamist!

Cycnodes Jumbo Puff 'Taiyoung No.1' ja Cycnodes Taiwan Gold 'Orange'

Täna sain kätte oma viimase tellimuse käigus Schwerterist tellitud jumbud: Cycnodes Jumbo Puff 'Taiyoung No.1' ja Cycnodes Taiwan Gold 'Orange'.

Nagu esimese nimesti aimata võib, on tegemist päris hiiglasliku taimega.

Cycnodes Taiwan Gold 'Orange' on jumbo kõrval palju väiksem, kuigi samuti tunduvalt suurem kui siiani catasetumite puhul harjunud olen. 

Praeguseks neist uutest sõpradest kõik. Ümber istutamine tuleb taaskord kevadel, kui uus bulb on kasvama hakanud ja juuri jama hakanud. Olgu öeldud, et mõlemad taimed on siiski plastpottides, mitte savipottides, savipotid on ainult raskuseks, et nad õues uperkuuti ei lendaks. Kolisid mõlemad tsümbiidiumite kõrvale postamendile, elame näeme kauaks nad sinna jäävad, ilmad ei ole enam teab mis soojad. 

Millised "heitlehised" orhideed teie kollektsiooni kuuluvad? 

Rõõmsat kooskasvamist!

Kahtlase väärtusega taimed

Eilse kastmise käigus mõlgutasin mõtteid selle üle, mis talvel saab. Tuleb realistlikult mõelda ja hinnata aknalaudade mõõtmeid ja koguseid, kuna ühistellimustega tuleb pidevalt uusi ja huvitavamaid taimi kui suvalised Jardini või Bauhofi ontsiidiumid, siis paraku tuleb mõningatest taimedest mingi hetkel loobuda. Olukorra teeb palju lihtsamaks muidugi see hetk, kui sa vaatad oma kollektsiooni ja loed üle kõik need rääbakad, keda sa pole raatsinud mingil hetkel minema visata, vaid suure lootusega ikka proovid üles putitada. Jah, selliseid taimi on päris mõni. 

Alustame kasvõi ühest dendrobium phalaenopsise hübriidist, kelle vanaisa eelmisel aastal orhideenäituselt ostis ning kes üllataval kombel ei elagi ilma veeta, vot siis. Igatahes on taim sellises seisus, et tal on kaks vana vart, milledel on kaks ehku peal küljes püsivat lehte ning üks arenev poeg, kelle kallal juba teod maiustanud on. Kurb aga tõsi, tema on esimene kes paraku peab suve möödudes õue jääma. 

Järgmine, kellel ilmselt sügisel enam tuppa asja pole, on sinikäpp, kellega kevadel paras jama oli. Mingi roostekarva (ilmselt mingit sorti mädanik) haigus hävitas kaks noort taime, plaanisin ta juba siis ära visata, aga tal oli üks imepisike pojake, tasus ju proovida. Tänaseks on see pojake ilusti lehed laiali sirutanud, olles ise küll väga alamõõduline. Tervet looma temast lähima paari aastaga ei saaks, seega järjekordselt peab ta õue jääma. 

Kui muidugi on keegi, kes neid kaht rääbakat hirmsal kombel endale tahaks, siis olen täiesti nõus nad ka paljasjuursena loovutama. Arvestada tuleb muidugi seda, et ilmselgelt ei ole neil korralikku juure-elu ning väga tõenäoliselt ei pruugi nad ka ellu jääda. Sügiseni on muidugi aega ning enne septembrit ei juhtu nendega mitte midagi muud kui kastmine ning kasvuhoone nautimine. 

Rõõmsat kooskasvamist!

Oncidium Katrin Zoch

Mõne nädalaga on Onc. Kathrin Zoch kasvatanud omale suisa kaks õievart. Loodetavasti on oodata rikkalikku õitsemist ning vaimustavat lõhnabuketti

Elab ta avatud kasvuhoones koos enamiku teiste orhideedega. Õnneks on sealne niiskus küllaltki suur, et ilma väga suurte probleemideta elab kenasti nädala üle kastmiste vahel, kuid ilmselt eelistaks siiski tihedamat kastmist. 

Lõõtsad lehtedel on ostmishetkest saadik, ilmselt need ei kaogi, kui seda viga on järgmise taime puhul võimalik kenasti ennetada, sest uus pojake on juba tulemas. 

Rõõmsat kooskasvamist!