Tegin vea

Tänane jutt tuleb cycnodes Jumbo Puffist, kes kuu aega tagasi imeilusalt õitses. Meile on teada, et cycnodes kuulub catasetumlaste hulka, kellele on omane talvine puhkeperiood. Puhkeperioodil kaotab taim oma selleaastased lehet ning jääb kuivaperioodiks ootele. Kuivas närbuvad ka eelmise hooaja juured ning kodustes tingimustes meeldib mulle need ära lõigata, et uuel kasvuperioodil küllaltki niiskes pinnases mädanemist vältida. 

Vanas pinnases ja närbunud juures seisnebki tänane jutt. Nimelt tavaliselt on mul kombeks eemaldada vana substraat (olgu selleks siis puit või sammal) veel siis, kui ta on natukene niiske, või vähemalt mitte krõbekuiv. Nii olen teinud kõigi teistega, aga mitte cycnodes Jumbo Puffiga. Põhjuseks see, et puhkeperioodi alguses hakkasid kasvama õievarred ning arvasin, et liigne segamine (potist välja kakkumine, juurte ümbert sambla nokkimine jm) võib õite arengut kuidagi moodi pidurdada. Eelnevale lisaks, püsis taim palju viisakamalt püsti, kui tal samblapall all ja juures seal kenasti kinni. Nüüd kui kevad hakkab vaikselt hiilima ning catasetumlastel hakkab uus kasvutsükkel, tekib aga probleem. 

Iseenesest on ju hea, ideaalsi poleks vaja uut istutamist, lihtsalt istu ja oota kuni uus kasv ilmub ning uued juured tulevad, et saaks kastma hakata. Teisest küljest, kuhu need juured peaksid minema, kui all on krõbekuiv sammal, millest isegi käärid või nuga läbi ei taha minna. 

Mitu päeva olen mõelnud, mida teha, sest ega täielikku veendumust, et uus kasv kuskilt pole juba algust saanud, polnud. Täna võtsin poti kaenlasse ja käärid pihku ja hakkasin tasapisi harutama. 

Lõpptulemuseks oli loomulikult ilus porgand. Pildilt pole väga hästi aru saada, aga ka vanemal bulbil pole ühtegi juurt ja seda juba varasemalt. Vanem bulb logises potis koguaeg ja kenasti. Mis selle töö käigus aga välja tuli - meil on kasvamas uus bulb. 

Päris juurte lähedal, nagu neil kombeks on. Selge on see, et see operatsioon sai ette võetud päris viimasel hetkel ning loodetavasti ei läinud ma kääridega kuidagi selle pisikese pihta. Igatahes, uus kasvuperiood on tänasega avatud, kolm kuud varem kui eelmine aasta.

Praegu on ootel coelogyne crisata ülevaatepostitus piigist õieni, katsun selle taimega sama teha. Ilmselt küll mitte õiteni, aga näiteks lehtedeni. :) 

Rõõmsat kooskasvamist!

NB! Kellel kodus catasetum tüüpi taimed kasvamas, äkki jagate oma kogemusi, millal on ilmunud esimesed kasvud? Kas eemaldate substraadi või jäävad vanasse? 

Ülevaade

Tagasivaade aastale 2016 jäi tegemata ja nüüd on veidi hilja seda vist ka teha, aga räägib siis natukene sellest, mis nende paari nädalaga juba juhtuda on jõudnud.

Algatuseks sai jõulude ajal taimelambilt põletada Erycina pusilla. Nädalake hiljem oli taim omadega nii läbi, et polnud muud midagi teha, kui ära visata. Kui tavaliselt üritan ma hukkunud taimi ikkagi asendada, siis selle taime puhul asendamiseks ei lähe. Hilisemate lugemiste ja selle poole aastase minu juures kasvamisega sai selgeks, et ega ta väga kodus edukalt kasvatatav taim vist pole. Üldiselt väideti, et ta pidavat end surnuks õitsema ning vähestel on õnnestunud ta poegi tootma panna. Minu juures kasvad talle üks juur, mis jõudis 1cm pikkuseks kasvada, õis, mida sügisel moodustus, kuivas ära ning seejärel kuivas ka vars. Sellega siis sedasi. 

Järmine hukkunu on järjekordne sinine vanda. No ei saa mina aru, mis nendel sinistel vandadel minu juures ei meeldi. Stsenaarium oli sama, lehed kukuvad täiesti rohelisena küljest ära, ilma mingi selge põhjuseta. Mõni päev pärast lehtede kukkumist läheb kukkumise koht kollakas-pruunikaks. Ja nii läks kõigi lehtedega, kuni viimaks oli järel kolm lehte. Sellises seisus polnud temaga enam midagi teha ning huvi pärast lõikasin ta keskelt pooleks. Viimasel ajal ju ringlevad igal pool need fusaariumi videod. Jah, mingi piiritletud joon oli, samas pole 100% veendunud, et see oli lilla. Midagi pruuni ja lilla vahepealset. Mis see teadmine mulle andis? Põhimõtteliselt mitte midagi. Taimel oli poeg, kellel on paar iseseisvat juurt, kui õnnestuks edukalt teda veebruarini elus hoida, siis on veel elulootust. 

Vahepeal on valge vanda kolinud suuretükilise substraadiga plastikpotti. Uus leht kasvab, juuri ootan taaskord veebruariks. 

Mõnigatest taimedest lühidalt: 

• Kõik catasetum-tüüpi orhideed on edukalt talveunes.
• Veevuskingad kasvatavad tasa ja targu lehti ja poegi. 
• Eile 14.01 lisanus kolletsiooni Jardinist allahinnatute letist cymbidium Sarah Jean 'Ice Cascade'  hinnaga 9.50 €.
• Kaks suurt tsümbiidiumit on alustanud uute poegade kasvatamist ning sellega seoses kolisid nad nüüd sooja tuppa, valguse lähedale. 
• Sügisel õitsenud katleia on alustanud poja kasvatamisega. Teised katleiad alles tukuvad. 
• Pisikest kasvu orhideed kolisin mõni aeg tagasi vanasse akvaariumisse tule alla, põhjas paar-kolm sentimeetrit kegkruusa ja vett, katusel kaks ventilaatorit. Need taimed (2 howearat, oncidium, psychopsis, tolumnia) kasvatavad seal soojas ja võrdlemisi niiskes keskkonnas praegu edukalt poegi. Õhuniiskus ventilaatoriga 68% kandis (ilma 78% kkandis), temperatuur ventilaatoriga 23,3 kraadi (ilma 24,3 kraadi). 
• Kuukingad on valdavalt kõik õitsemise lõpetanud. Üllataval kombel õitsesid nad sel aastal eriti kaua, alustasid juunis-juulis ning lõpetasid detsembris.
• Coelogyne cristata  augustis kasvama hakanud piikidest on tänaseks vähemalt ühest saanud õievars, mis lähinädalatel ilmselt ka oma imeilusaid õisi näitab. Peaks teda vist vahepeal ka lumega kosutama. 

Praeguseks siis vist kõik. Kindlasti läks midagi meelest, aga küll jõuab edaspidi. 

Rõõmsat kooskasvamist! 

Cycnodes Jumbo Puff Taiyoung No1 õitsemas

Nüüd on see pikalt oodatud õitsemine teie ees. Reaalselt on õied küll juba 24. detsembri seisuga närbunud, ega ma väga pikka õitsemist lootnudki. Esimene õis avanes 9. detsembril. Õisi oli kokku viis, mõnusa rohekas-kollase värviga. Lõhnalt meenutas laste nätsu, pisut tutti-fruttilik, kuid mitte päris. 

Väike video õitsest: https://www.youtube.com/watch?v=PTl6e3ZKwi8 

Rõõmsat kooskasvamist!

Tsümbiidium õitsemas

See postitus on oodanud oma järge 6. detsembrist alates. Jõuluaeg on imekiirelt mööda saanud ning aasta hakkab samuti lõppema, seega on mõned hetked, mil aeg maha võtta ning lõpetada pooleli jäänud tegemised ja postitused. 

Räägin siis natukene selles roosakast tsümbiidiumist. Augusti lõpus leidsin kaks väikest nublut, kelle olemuse kohta ma ei osanud kuni viimase hetkeni midagi arvata. Teades oma õnne (?) tsümbiidiumitega, ei osanud ma õisi loota, eriti veel kui taim on ostetud sel aastal. Mõned kuud hiljem sai selgeks, et see aasta on jätkuvalt taimedele väga edukas olnud ning mu tsümbiidium on mind õnnistamas õitega. 

Moodustus kaks vart, millest üks hakkas kasvama potti. Proovidin natukene taime loksutades teda liigutada, kuid midagi asjalikku sellest välja ei tulnud, sest taim on potiga kokku kasvanud. Lühidalt, see vars kärbus ning õitega rõõmustas mind vaid üks vars. 

Ja sellised need õiekesed siis olidki. Natukene nagu valged ja natukene nagu rohedad, otstest veidi roosakad. Eks ostes olid õied tal ju viimases staadiumis ning õiget aimu ei saanud, küll aga sai ta koheselt nimeks roosa tsümbiidium. Õite avanemisel polnud roosat aga peaaegu üldse mitte näha. Kaamera välk tegi roosa veidi nähtavamaks. Tänaseks, kui pooled õied on juba langenud, on ta muutunud sama värvi nagu ostes. 

Natukene ka kuupäevadest. Esimene õis avanes 24. november, Varte olemasolu sai kinnitust 26. oktoober. 

Pärast õuest tuppa kolimist on ta elanud koridori aknal, kus on pole ühtegi küttekeha. Täpsema temperatuuri jään võlgu, kuid kindlasti on tavaliselt seal 18 kraadi kanti. 

Rõõmsat kooskasvamist!

Novembri ülevaade

Mõned novembri alguse pungad on tänaseks juba õitseks saanud. Juba nädalake tagasi avad oma esimese õie liparis, kellel tänaseks on üks vars peaaegu täies õies. Tänaseks hommikuks oli oma nupu lahti ajanud aga Bauhofi kattleia, kellele sai nimeks pandud Ms. Fluffy.

Aga alustamine Liparisest. Õied on väga pisikesed, kuid minu meelest ääretult armsad. Ausalt öeldes olin ma valmistunud selleks, et õied on taaskord mingit heledat tooni - valged, rohelised, kollased. Aga tulid hoopis oražid. Täna märkasin ka mingit lõhna, mis ei ole teab mis meeldiv. Ei saa öelda ka, et ebameeldiv oleks, aga mulle meenutab see lõhn väljas kuivanud pesu lõhna - nö osooni lõhna või vihma lõhna. Ema ütles, et temale meenutab märja koera lõhna. Ühesõnaga, midagi meeldivat see pole, mina teist korda nuusutada ei taha.

Nagu eelnevalt mainitud, avas tänaseks õie ka Bauhofi kattleia Ms. Flyffy, kes sai nime mu vana kassi järgi. Õis on algatuseks väga väike, kuid ilmselt kasvab veel hoolega. Ostes oli õis mitu korda suurem, seega on mida oodata. 

Ilusti täies õies on nüüd juba veidi rohkem kui nädala jagu  Brassia Orange Delight. Lõhna sel korral tunda ei ole, aga samas pole ta ka päikselises kohas, mitte, et päikest viimasel ajal teab mis palju oleks olnud. 

Cycnodes Jumbo Buff 'Taiyoung no. 1' on oma pungad kenasti üksteisest eraldanud ning kõige tipmine pung on vaikselt enda ka avamas. Nüüd on aeg teha panuseid, kas on oodata emaseid või isaseid õisi.

Ja üks patustus. Eelmisel nädalal Pärnust töölt tulles tuli loomulikult Jardinist läbi põigata. Terve allahinnatute laud oli paksult õitsvaid kuukingi täis. Ja mitte mingeid lihtsalt valgeid ja lillasid vaid äga ilusate ja huvitavate mustritega. Minu tähelepanu köitis kohe kollane, punase äärega kuuking. Hinnaks 3.50. 

Lõpetuseks K-rautast ostetud veenusking, kes on endiselt oma mõlema õiega väga kaunis. Ühtlasi, sain kena passipildi, mille saan oma kroonikasse - orhideede pildiraamatusse - kleepida. 

Peagi on oma õisi avamas ka tsümbiidium, aga temast juba siis, kui õied avanenud.

Rõõmsat kooskasvamist!

Üks taim, erinev koht

Aasta alguses läks juurtetu Onc. Tiny Twinkle ümberistutamisele ning ühtlasi sai jagatud ta neljaks. Neljast potist üks on juba uue kodu leidnud ning teine läheb tuleval nädalavahetusel uude koju, kaks potti aga on endisel minu käsutuses. Üks, suurem, elab sõelaks augustatud vanas plastpudelis, teine aga kõige pisemas läbipaistvas potis, mille ma poest leidnud olen. Suurem elab niisama aknal, mille juures on radiaator, pisike teisel aknal minikasvuhoones, kus radiaator on veidi kaugemal. Neist kahest ka edasine jutt. 

Rääkides kasvust, siis mõlemad potid on kenasti kasvamas. Uusi taimi tuleb kenasti juurde ning mingit silmnähtavat viga pole kummalgi. Olgu öeldud, et mõlemad taimed elavad turbasamblas. Mõlemad taime on kenasti potis kinni, kuid kui need kaks taime kõrvuti panna, siis ilusamat elu paistab elavat kasvuhoone taim

Pildid on küllaltki kehvad, aga ajavad hädaga asja ära. Tähelepanekutest nii palju, et suurem taim kasvatab küll tohutu kiirusega poegi, samas kasvu kvaliteet (sh. juurte kasv) on kehvem kui kasvuhoone taimel. Taaskord väike õppimise koht, taim võib end tunda mitmel pool hästi, kuid mõnes kohas tunneb end veel paremini. Ja sageli ei ole taime suurus üldse tasakaalus taime tervisega. Mida ma nüüd selle kogemuse põhjal teisiti teen? Hetkel ilmselt mitte midagi, sest ühelt poolt on huvitav seda eksperimenti edasi jälgida ning teiselt poolt - suurem taim on nii suur, et pisikesse kasvuhoonesse ei mahu. Võimaluste paranedes ehk saab ka tema kunagi oma kasvuhoone. 

Rääkides natukene ka õitsemisest, siis õitema ei kavatse praegu kumbki taim hakata. Ehk on veel liiga vara, oli ju päris korralikult stressirohke aasta. Laseme kosuda ja kevadel vaatame uuesti, mis nad vahepeal korraldanud on. 

Seniks aga rõõmsat kooskasvamist!

Varred, nupud, õied - õiterohke talv

Esimene vaba hommik enne praktikat möödus kastmise ja pildistamise taustal. Kastmisrežiim hakkab vaikselt talvisele kohanduma ning 1-2.3 korda nädalas kastmine on juba täiesti tavaline. Igatahes, sellest postitusest saab taaskord üle pika aja galerii.

Kevadel kinditusena saadud Liparis on terve suvi otsa niisama ennast nautinud ja mitte midagi tarka teinud. Nüüd, kui aknad on jahedad, ilmad pimedad ja päikest vähe, on tema otsustanud välja lükata kaks vahva välimusega vart. Üks pojake on end ka välja pistnud ning kasvab tohutu kiirusega.

Kevadel, enne Haapsallu praktikale sõitmist, ostetud katleia on suve jooksul tohutult kosunud. Kenasti end potti kinnitanud ning juurde kasvatanud kuus ilusat ja tugevat poega. Ühelt pojalt on juba näha ka esimesed pungakesed. Ühel on veel ümbrikuke paksemaks minemas, kuid kas sealt ka lõpuks midagi tuleb, seda näitab vaid aeg. 

Möödunud aastal sünnipäevaks saadud Brassia  (Brassada) Orange Delight on mu (juba möödunud) sünnipäeva puhul end pungadesse sättinud. Õisi on küll tunduvalt vähem kui ostes, aga ausalt öelda, olen ma isegi üllatunud, et ta juba sel aastal õitsema läheb.

Märtsis ostetud tsümbiidium hakkas augustid mingit nublut kasvatama, tänaseks päevaks on nublust saanud pungad. Samasuguseid nublusi on tulemas veel, on oodata õiterohket talve. Taim ise on suvega tohutult kasvanud. Suve jooksul tuli olude sunnil veel korra ümber istutada, sest ümber olev pott juba mõranes surve all. 

Lumekuninganna peab ka mingit sorti plaani, mis sellest välja tuleb on taaskord mõistatus. Lootus on õitel, aga kõhutunne lubab bulbe. Igal juhul kasutasin eile juhust ning kostitasin teda peotäie värske lumega. 

Kollane nimetu ontsiidium on endiselt (alates 10. oktoobrist) kenasti õies, küll aga radika kuumus hakkab teda juba vaikselt räsima. Seetõttu kolis ta oma tavapäraselt kohalt, minu kirjutuslaualt, jahedamale köögi aknale. 

Järgmisel pildil on 1. novembril K-rautast leitud kahe ilusa suure õiega veenusking. 14.95 ei tundunud eriline summa selleise kena ja esmapilgul terve taime eest. Seisab kenasti potis, kuhugi ei kõigu ning paar värsket poega on kasvamas.

Paar kuud varem Jardinist ostetud veenus on endiselt kenasti õies ning pungi tuleb järjest juurde. 

Den. Berry Odast pole ma siiani veel õieti aru saanud. Paistab, et midagi talle meeldib, sest uued juured on kasvamas ning taaskord kaks vart ja mõningad ebamäärased mügarikud on end välja pistnud. 

Loomulikult ei saa üle ega ümber mu praeguse hetke au ja uhkuse, cyc. Jumbo Puffist. Varred on juba kenasti varte nägu, samas kasvavad ikka veel väga aeglaselt. Kolisin ta küll lisavalguse alla, kus 14h päevas taimelambi valgus teda kosutab. Vett ta enam ei saa. 

Selleks korraks ongi kõik, rõõmsat kooskasvamist!