Varred, nupud, õied - õiterohke talv

Esimene vaba hommik enne praktikat möödus kastmise ja pildistamise taustal. Kastmisrežiim hakkab vaikselt talvisele kohanduma ning 1-2.3 korda nädalas kastmine on juba täiesti tavaline. Igatahes, sellest postitusest saab taaskord üle pika aja galerii.

Kevadel kinditusena saadud Liparis on terve suvi otsa niisama ennast nautinud ja mitte midagi tarka teinud. Nüüd, kui aknad on jahedad, ilmad pimedad ja päikest vähe, on tema otsustanud välja lükata kaks vahva välimusega vart. Üks pojake on end ka välja pistnud ning kasvab tohutu kiirusega.

Kevadel, enne Haapsallu praktikale sõitmist, ostetud katleia on suve jooksul tohutult kosunud. Kenasti end potti kinnitanud ning juurde kasvatanud kuus ilusat ja tugevat poega. Ühelt pojalt on juba näha ka esimesed pungakesed. Ühel on veel ümbrikuke paksemaks minemas, kuid kas sealt ka lõpuks midagi tuleb, seda näitab vaid aeg. 

Möödunud aastal sünnipäevaks saadud Brassia  (Brassada) Orange Delight on mu (juba möödunud) sünnipäeva puhul end pungadesse sättinud. Õisi on küll tunduvalt vähem kui ostes, aga ausalt öelda, olen ma isegi üllatunud, et ta juba sel aastal õitsema läheb.

Märtsis ostetud tsümbiidium hakkas augustid mingit nublut kasvatama, tänaseks päevaks on nublust saanud pungad. Samasuguseid nublusi on tulemas veel, on oodata õiterohket talve. Taim ise on suvega tohutult kasvanud. Suve jooksul tuli olude sunnil veel korra ümber istutada, sest ümber olev pott juba mõranes surve all. 

Lumekuninganna peab ka mingit sorti plaani, mis sellest välja tuleb on taaskord mõistatus. Lootus on õitel, aga kõhutunne lubab bulbe. Igal juhul kasutasin eile juhust ning kostitasin teda peotäie värske lumega. 

Kollane nimetu ontsiidium on endiselt (alates 10. oktoobrist) kenasti õies, küll aga radika kuumus hakkab teda juba vaikselt räsima. Seetõttu kolis ta oma tavapäraselt kohalt, minu kirjutuslaualt, jahedamale köögi aknale. 

Järgmisel pildil on 1. novembril K-rautast leitud kahe ilusa suure õiega veenusking. 14.95 ei tundunud eriline summa selleise kena ja esmapilgul terve taime eest. Seisab kenasti potis, kuhugi ei kõigu ning paar värsket poega on kasvamas.

Paar kuud varem Jardinist ostetud veenus on endiselt kenasti õies ning pungi tuleb järjest juurde. 

Den. Berry Odast pole ma siiani veel õieti aru saanud. Paistab, et midagi talle meeldib, sest uued juured on kasvamas ning taaskord kaks vart ja mõningad ebamäärased mügarikud on end välja pistnud. 

Loomulikult ei saa üle ega ümber mu praeguse hetke au ja uhkuse, cyc. Jumbo Puffist. Varred on juba kenasti varte nägu, samas kasvavad ikka veel väga aeglaselt. Kolisin ta küll lisavalguse alla, kus 14h päevas taimelambi valgus teda kosutab. Vett ta enam ei saa. 

Selleks korraks ongi kõik, rõõmsat kooskasvamist!

Mai ülevaade

Suvi jõuab iga päevaga lähemale ja nii paisuvad iga päevaga aina enam ka kuukingade pungad ja sirguvad varres. Juuni ja juuli on meie majas kuukingade eputamise aeg juba aastaid. Järgnevalt mõned pildid selle kuu tublimatest.

Kui kuukingad tunduvad olevat end minu jaoks juba mingil määral ammendanud, siis mu tõeline pühendumus ja tingimusteta armastus kuulub 'Mini Markile'. Praegu on praktiliselt täiesti õide läinud vana õievarre külgharu. Päris uuel õievarrel oli eile esimene pung ajanud kõrvad laperdama, tänaseks on ta aga juba täiesti lahti.

Ja edasi veel mõned varred.

Oma nimele saan ma aga kirjutada den, Berry Oda kaks õievart. Üks varreke on end nüüd avanud, teine alles arenemas.

Vanillake on ka hoolega pikemaks veninud. Uus võrse on praktiliselt pool vana võrse pikkusest. 27. aprill polnud tal uuest võsest veel õieti midagi, seega tuleb tunnistada, et vanilla on üks korralik umbrohi, mis kasvab.

Dendrobiumi beebid on oma potikese korralikult üle võtnud, varsti nad ei mahugi enam sinna ära. Pikkust nad küll veel ei viska, kuigi võiks. Elame näeme, mis edasi saab.

Vandast ja maxillariast eriti midagi rääkida ei ole. Elavad nad juba nädala kõrvuti lõunapoolsel aknal. Vanda valmistab endiselt hulganisti uusi juuri. Maixllaria pole minu käes veel mitte midagi tegema hakanud, küll jõuab.

Üllatus-üllatus, miltoniopsist pole ma suutnud seni ära tappa. Soovitagu mulle õnne. Ema nõudmisel sai ta ostetud paari õiega ja 3euriga. Otsustasin, et teen temaga eksperimendi ning ümber ei istuta, vaatame, mis saab. Kastan teda aegajalt kastekannuga pealt valades, tundub, et praegu on sellest talle piisanud. Näppu pole ma talle ka potti toppinud, seega sisu kohta ei oska midagi öelda, kuid tundub, et valdavalt on seal sammal, mis seletaks ka piisavat niiskust. Ühesõnaga, uus kasv EI OLE lõõtsatama hakanud, on ilusti oma juured substraati lükanud ja kasvab. Vaatame, kuidas edasi läheb. 

Lõpetuseks pildike armsast kingitusest. Armas orhideehuviline tõi mulle väikese vahetuskaubana ühe tillukese tsümbiidiumi. Nii kasvas mu tsümbiidiumite kollektsioon ühe hetkega kolmelt neljale. Hoitagu pöidlaid ja soovitagu jõudu, suvi on ees ja võtame sel suvel eesmärgiks vähemalt ühe õitsema saada. 

Rõõmsat kooskasvamist!

Dendrobium Berry Oda

Sa tead, et sa pead oma dendrobiumi ümber istutama, kui märkad selle turbas siblimas satikaid ning pole päris kindel, kas lõhn, mida sa ta potis tunned, meenutab pigem seenemetsa või naftat. Jah. Täna võtsin selle tüütu töö ette. 

Juured olid äärmiselt ilusad, mingil imelikul põhjusel, ei täheldanud ma terve selle juuremassi juures, mitte ühtegi juurt, mida ma oleks pidanud lõikama. Osad jupid kukkusid ise küljest. 

Eelnev pott koosnes umbes 80% ulatuses juurtest ning ülejäänud osa jagunes turba ja kookoskiu vahel.

Ühel hetkel turvast kraapides avastasin kaks väikest roosat nublut, ja siis veel paar...ja veel neli. Võimekas ema on omale külge kasvatanud kaheksa noore võrse alget.

Uude potti sai nii Kekkilä substraadi suuremaid tükke kui tavalist lillemulda, tundub, et selline pigem niiskem elukeskkond talle vist sobib. Valdav osa juurtest on aktiivsed.

Kõigele toredale lisaks, peaks peagi tulema ka postitus uuest/uutest õievartest.

Seniks aga rõõmsat kooskasvamist.

Coelogyne cristata ja Dendrobium Berry Oda

Olgugi et ostunimekirjad polnud kumbagi neist, tulid nad siiski minuga koju, sest ma ei suutnud seda uskuda, et ma tõesti mitte midagi omale koju ei vea. Pool aastat on ainult selle mõttega orhideedele poelettidel ei öeldud. Nimekirjas olid  nimelt: psychopsis, promenaea, brassavola nodosa ja encyclia fragrans või encyclia cochleata.

Aga ega mul rohkem nende kohta veel midagi tarka öelda ei ole, küll aga olen igati tänulik igasuguste õppetussõnade eest, kuidas neid kahte ilusakest edaspidi elus hoida.

Mõned pildid siis uutest elukaaslastest.

Dendrobium Berry Oda